Chippendale: mööbli meister ja stiil

Meister Thomas Chippendale oli põline mööblitisler, kes on jätkanud ja muutnud kuulsaks oma perekonna äri. Kogu oma elu vältel arendas mööblimeister oma stiili, mis on muutunud tänapäeval erakordselt populaarseks. Ta töötles loominguliselt ümber prantsuse mööblikunsti elemente, gootika ja tol ajal eriti moodsa hiina dekoori.

Meistri lemmikmaterjaliks oli punapuit, mida ta kattis laki või vahaga, toonitades sellega materjali loomulikku ilu. Sellega erines ta prantsuse mööblimeistritest, kes varjasid looduslikku faktuuri kas värvi- või kullakihi all. Kui oma tegevuse alguses eelistas ta rohkem rokokoo stiili, siis karjääri õitseajal hakkasid tema loomingus domineerima klassika elementidega funktsionaalsemad vormid. Sealhulgas loobus ta orvandist – rokokoo peamisest tunnusmärgist. Ratsionaalsed vormid, elegantsed jooned, keelukas muster – Chippendale’i disaini peamised tunnused.

Mööbli iseärasused

Antud stiilis valmistatud mööblit tunneb üsna lihtsalt ära ka mittespetsialist. Tema peamiste iseärasuste hulka kuuluvad:

• konstruktsioonide püsivus ja vastupidavus;
• nikerdusmustrite kasutamine, üsna sageli lehtede näol;
• enamuse mudelite puhul kõverate vormidega mööbliesemete jalad;
• gootika motiivid toolileenides.

Rasked ja soliidsed Chippendale’ stiilis kummutid on valmistatud kõige kallimatest puuliikidest. Toolid on kõverate jalgadega, mis tihtipeale meenutavad kera hoidvaid kassikäpasid. Meister on valmistanud ka sirgete jalgadega mööbliesemeid, kuida seda juba oma tegevuse hilisetapil. Moodi läinud Idamaise eksootika mõjul hakkas Thomas valmistama toole mitte ainult punasest puidust, vaid ka bambusest. Massivsed lauad on tavaliselt seelikut meenutava originaalse nikerdatud viimistlusega, lauajalad meenutavad aga lindude küüniseid. Voodide puhul võib märgata idamaiste ja inglise traditsioonide kombinatsiooni.