Asjatundlikud investeeringud antiiki – stabiilse sissetuleku pant

«Antiik» – ladina päritolu termin, mis tähendab „vana“. See määratakse esemetele, mille vanus ületab 50 aastat. Sellesse kategooriasse kuuluvad: ikoonid, maalid, relvad, mööbel, mündid, raamatud, portselanesemed, millel on tihtipeale ka ajalooline väärtus.

Antiigi köitvus

Viimasel ajal eelistab aina rohkem inimesi investeerida enda sääste antiikesemetesse. Uue suuna populaarsus on seotud majandusliku ebastabiilsusega ja traditsiooniliste investeeringuvaldkondade ebastabiilse positsiooniga. Kollektsioneerimise köitvate momentide seast toovad spetsialistid välja järgnevaid:

• Rariteetsete esemete hinnakasvu stabiilsus. Kasumit saab võrrelda aktsiatest saadava tuluga,
• Likviidsuse kõrge tase,
• Käegakatsutav,
• Üldine kättesaadavus.

Ekspertide kinnitusel kasvab antiikse eseme hind iga aastaga 20 – 30%, mida peetakse üheks kõige paremaks tulu näiduks. Kollektsioone hinnatakse alati suuremate hindadega kui üksikuid eksemplare, kuid kui juttu on tuntud esemetest, siis see reegel nende kohta ei kehti. Mida vähem on ühesuguseid esemeid, seda väärtuslikumad need on.

Riskid

Nagu ka kõikides teistes, on ka selles investeerimisvaldkonnas omad peidetud ohud ja riskid. Nende hulka kuuluvad:

1. Korraliku algkapitali nõue. Igaühel seda aga ei ole.
2. Oht, et esemetel on kriminaalne minevik.
3. Antiikesemete riigist väljaveole kehtivad seadusandlikud piirangud.
4. Kõrge oht soetada võltsinguid.

Lisaks ei tasu kiiret kasumit oodata, võib mööduda mitmeid aastaid enne, kui rariteet hakkab kuuluma väga kallihinnalise kategooria alla.

Kuidas pettumust vältida?

Probleemi on palju lihtsam vältida, kui võidelda tagajärgedega. Esiteks peab uurima, millised on riigis kehtivad seadused, mis reguleerivad antiigi ostuprotseduuri ja riigist väljavedu. Enne finantsoperatsiooni läbiviimist peab kindlasti konsulteerima kogenud kunstiteadlaste ja antiigituru konsultantidega, see vähendab petta saamise ja rahaliste kaotuste riski. Head eksperdid töötavad aktiividega, mille hind ületab $50 000. Komisjonitasu varieerub 1–2% vahel, kollektsiooni või üksikute eksemplaride autentsust kinnitav ekspertiis läheb maksma aga 5%. Kõige parem kunstiteadlane või ajaloolane ei pruugi finantsküsimustes tugev olla, seepärast tasub asja juurde kaasata ka spetsialisti, kes saab turutendentsidest ja tulusatest valdkondadest hästi aru. Tema ülesandeks on lepingu vormistamine, perspektiivete esemete valimine, säilitamine, jooksvate sündmuste jälgimine ja antiigi maksimaalse tuluga realiseerimine.

Kelle kätte investeerimine usaldada?

Selles valdkonnas on omad nüansid ja reeglipärasused. Kapitalide mahutamine antiikesemetesse on tavaliste kollektsionääride, kes kasutavad võimalust oma säästude suurendamiseks, ja investeerimisfondide, mis esinevad oma klientide nimel toiminguid sooritavate diileritena, prerogatiiviks. Kõige kindlamaks antiigi soetamise viisiks peetakse osalemist tuntud oksjonitel, mis garanteerivad, et raha tagastatakse juhul, kui avastatakse võltsing. Mõned finantsasutused osutavad n-ö kunsti panganduse teenuseid, mis seisnevad krediteerimises, analüüsimises, nõustamises ja lisaabis. Koostöö „mustade diileritega“ võib olla ohtlik, seepärast tasub nende pakkumistega olla eriti ettevaatlik.