Sohva kaunistab iga elutuba

Sohva ja diivan ei ole üks ja sama. Vanasti mäletati suurepäraselt, et päeval sai lühiajalist puhkust kinkida istudes vaid selline mööblimeistrite teos nagu sohva.

Sohva - kvaliteedi ja laitmatu stiili sümbol

Seoses sellega, et diivani erikuju said endale lubada vaid jõukad härrad, kasutati mööbli valmistamisel vaid kõrgekvaliteetseid tooraineid.

Piisab, kui öelda, et toote karkassi valmistati vaid looduslikust kallihinnalisest puidust. Antikvaarid võivad pajatada toodetest, mida valmistati punasest puidust, pähklipuust, seedrist, lehisest, tammest.

Pehmel polsterdusel on tähtis koht mitte ainult disainerkunsti elemendina, vaid ka rahulolu- ja heaolu tunde saavutamisel. Laialdaselt olid levinud sellised materjalid nagu:

• siid;
• veluur;
• gobelään;
• žakaar;
• naturaalne nahk

Vanasti mööblimeistrid teadsid, kuidas valmistada selliseid kaunistustega mööbliesemeid, mis võtavad hingetuks ka tänapäeval. Mida vanem on antiikese, seda rohkem on sellel dekoorielemente. Stiilid rokokoo, barokk, ampiir eristuvad oma suursugususe ja vormide elegantsuse ning viimistluse rikkalikkuse poolest:

• dekoratiivsed nikerdused;
• ületamatu inkrustatsioon;
• nikerdatud paatrid;
• filigraansed kullatisest ja hõbedast mustrid.

Mida noorem on mööbel, seda demokraatlikum on selle välimus. Ajapikku lossistiil ja peen elegantsus kaovad. Kuid esinduslikkus ja prestiižikus jäävad. Sohva väärikas välimus lisab siseinterjöörile jõukuse ja suurepärase maitse tunnusjooni.

Kompositsiooni täiendab diivanipatjade rohkus. Eelmistel sajanditel täideti mugavad ümbrised hobusejõhvi ja lambavillaga. Need naturaalsed komponendid lisasid mööblile suurema kõvaduse. Hilisemalt hakati patju täitma odava vatiini või sulgedega.